Workshop teemal "EuroSTAR: The Future of Software Testing"

Selleaastane EuroSTAR toimus ühes kenas väikeses Hollandi linnas nimega Haag. Konverentsi peateemaks oli "The Future of Software Testing" ehk siis läbivaks teemaks oli: Mis meist, testijatest, tulevikus saab?

Selles küsimuses jagunes testijate kogukond kaheks koolkonnaks. Ühed kummardasid mõõdetavat, korratavat ja reglementeeritud testimist ning teised loomingulist, uurivat ja pidevalt küsimusi esitavat testimist. Argumendid olid veenvad mõlemal poolel (lähemalt neist workshopil), kuid isiklikult arvan, et tõde, nagu ikka, on kuskil seal vahepeal.

Testimist mõjutab tugevalt see, kuidas tooteid arendatakse ning seega olid konverentsil luubi all erinevad arendusmeetodid. Märksõnadest tooks ära Agiilne arendus (koos Exploratory testing'uga), SOA ja Model-based Testing, millest üheks vastasseisu paariks näib kujunevat Model-based testing ja Exploratory testing.

Reedel (28. november) toimuval workshopil annangi lühiülevaate mainitud teemadest ning pööran põhilise tähelepanu mulle isiklikult sümpatiseerinud testimise tuleviku nägemusele: Exploratory testing.

Loodan teid kõiki workshopil kohata!

Kuidas hinnata testija töö väärtust? Selles on küsimus (I)

Nagu Urmo eelnevas postituses kirjutas, oleks hea aruteludele järgnevalt teha kokkuvõtteid ning sõnastada iseenda ja teiste jaoks kõige olulisemad järeldused. Teen sellega ise kohe algust ning soovitan sama ka teistele!

Üks minu eesmärkidest workshopile tulles oli saada selgust ning teiste osalejate arvamusi teemal, kuidas testija töö headust hinnata eelkõige "ette", juba testimise protsessi käigus - enne kui ilmnevad mingid tagajärjed toodangus. Antud infot vajab hädasti näiteks testijuht, kes projekti käigus peab hoidma silma peal testijate töö kvaliteedil ning vajadusel suunama testijaid paremini testima (oluline on ju ikkagi tulemus mitte lihtsalt töö ärategemine!). Lihtsad mõõdikud, näiteks leitud vigade arv ei ütle tegelikult palju selle kohta, kui palju ja kui kriitilisi (!) vigu veel leidmata võib olla. Etteruttavalt ütlen, et sellele küsimusele ei saanud ma päris aktsepteeritavat vastust ka arutelu käigus.

Siiski sõnastaksin enese jaoks kõige kasulikumad ja kasutatavamad järeldused meie arupidamisest järgnevalt:

1. Testimise väärtust on ilmselt küllalt edukalt võimalik hinnata tagantjärele (pärast vigade leidmist arenduse käigus või toodangus) - tuleb kokku arvutada kõigi vea haldamise ja parandamisega seotud inimeste töötunnid (alustades helpdeskist, lõpetades arenduse, kordustestimise ja toodangusse panemisega). "Pehmete" kulude nagu inimeste (klientide ja arendusega seotud) närvid, kahjud mainele, saamata jäänud tulu mõõtmine ei pruugi olla nii lihtne, kuid ka sel juhul on meetrika kasutatav.

2. Väärt testija puhul on oluline oskus valida konkreetsesse arendusolukorda sobiv lähenemine (plaanist, sh testimise maht, meetodite ja vahenditeni) ning osata seda usutavalt põhjendada. See annab kindlust, et testija on professionaal ja olulised aspektid saavad piisavalt testitud. Eellest lähtuvalt on info, mis on testija töö tulemiks, kvaliteetne ning selle põhjal on võimalik teha õigeid otsuseid.
Kui järele mõelda, siis tegelikult selle järgi saab mingil määral hinnata testija töö headust ka "ette". See hindamine aga on pigem subjektiivne, kui mitte öelda intuitiivne.

Igal juhul püüan edaspidi antud järeldusi ka praktikas testida ja soovitan seda teistelegi huvitatutele - see tagab, et mõne aja pärast saame selle teema juurde jälle tagasi tulla. Sel korral aga kogemuse võrra rikkamana.

Head testimist!

Toimus esimene workshop teemal "Kuidas hinnata testija töö väärtust?"

Teisipäeval, 4. novembril toimus esimene Eesti Testijate Liidu liikmetele mõeldud workshop, kus püüti selgust saada testija töö väärtusest.

Testija tööd ja selle kvaliteeti on tihti keerukas hinnata. Küllap me seetõttu olemegi kõik kuulnud kahtlusi - "testimine ei tee tulemit paremaks - pärast testimise lõpetamist on tulem ikka sama vigane/korrektne kui enne testimist", "tagantjärele toodangus ilmnevate vigade lugemine ei ole meetrika vaid tagantjärele tarkus" jne. Kuid mis ikkagi on see, mis testimise väärtuslikuks teeb ning kuidas seda nii enese kui teiste jaoks mõõdetavatesse raamidesse panna?

Workshopil oli esindatud 9 liiget. Arvatavasti pani iga osaleja midagi uut ja kasulikku endale kõrva taha ning suutis workshopi käigus oma olemasolevaid mõtteid korrastada. Loodetavasti saame siin samas blogs peatselt lugeda worshopist inspireeritud mõtteavaldusi testijate töö väärtustamise teemal.

Saime üldjoontes kokku lepitud ka järgmise worksopi teema, milleks on „Testimise automatiseerimine - mis juhul, mis ulatuses ning kuidas“. Järgmine Workshop toimub detsembri alguses, koht ja täpne aeg selguvad paari nädala jooksul.